Tuesday 27 October 2015

Esmaspäev, 26. oktoober

Juba kell 8 hommikul kogunesime kogu projektiseltskonnaga Vanemuise teatri alumisse parklasse, et koos bussiga Narva sõita. Osad projektilised olid saabudes väga energilised, teised näisid veel pooleldi magavat, aga kuhugi kiiret ei olnud, sest meid ootas ees kolm tundi sõitu, mille jooksul oli aega jutustada, magada, mängida, muusikat kuulata...

Idee oli näidata meie Lääne-Euroopast pärit külalistele, kuidas avaldub Eestis meie projektiteema - migratsioon. Narva on linn, mida on palju mõjutanud Nõukogude võim: suur osa elanikkonnast räägib vene keelt, tänavapildis on näha palju ühenäolisi korterelamuid ja üleüldse on Ida-Virumaale jõudes tunne, nagu oleksime saabunud uude riiki.

Esimene peatuspunkt oli Tartu Ülikooli Narva kolledž. Meile tutvustati seda nii arhitektuurilisest kui ka ajaloolisest poolest - vana laohoone on ümber tehtud ülimodernseks õppeasutuseks, kust leiame mugavaid puhkepaiku, värviliste seinte ja uusima tehnoloogiaga varustatud klassiruume ja auditooriume, söögikoha ning suure raamatukogu. Sealsed töötajad on oma tegemiste üle väga uhked ning andsid kõik endast oleneva, et meie projektiseltskonnale näidata, et olenemata linna veidi igavast, üksluisest ilmest tehakse ka seal palju lahedaid asju. Hiljem lahkasime veel migratsiooniteemat Narvas üksikasjalikumalt, käisime vaatamas kunagise Narva vanalinna maketti ning arutasime ka grupitöid.

Narva kolledži ees.

Vaade Narvale- ülikoolihoone katuselt




Mõne tunni pärast saime kõik kokku Narva Hermanni linnuses, et ka selle ajaloo kohta rohkem teada saada. Õppisime, kuidas töötas vanal ajal linnuses soojustus, milleks kasutati eri ruume, kuidas sulgusid uksed jpm. Tornist saime piiluda vastaspool jõge asuvat Ivangorodi linnust ning silda, mis lahutab Eestit Venemaast.


Venemaa

Tagasiteel peatusime hetkeks Sillamäel, et teha väike söögipaus ning ühtlasi imetleda linna tugevalt stalinistlikku vanalinna. See stiil on midagi, mida sakslased ja belglased kindlasti omal maal ei kohta. Pärast kehakinnitust (see tehti väga kiirelt, sest õues oli lõikavalt külm) hüpati tagasi bussi ning ülejäänud tee möödus jällegi rahulikult, väga suure osa jaoks enamjaolt magades. Tartus käidi veel niisama koos söömas, aeti juttu ning pika päeva lõpuks jõudsid kõik oma vahetusperedesse.

Elo Maria

No comments:

Post a Comment