Teisipäev

... algas taas projektitegevustega - viimistlesime oma videote süžeesid. Peale lõunat suundusime kõik koos Mooncascade’i kontorisse, et näha, kuidas käib töö ühes Eesti IT-ettevõttes. Tutvusime nende hubase kontoriga (kus on tunne, nagu oleks kellegi kodus!) ja kuulsime lähemalt, millist tööd seal tehakse, kuidas ettevõte alguse sai ning millised on tulevikuplaanid.

Peale Mooncascade’i külastust oli kavas minna mänguasjamuuseumi, ent kohale jõudes selgus, et muuseum on teisipäeviti kinni. Läksime selle asemel hoopiski tagasi kooli ja pidasime Eesti ainsas sisepentakihallis võimsa turniiri maha.

Õhtu veetsime Aparaaditehases - vaatasime ringi eesti disaini poodides, õhtustasime restoranis Aparaat - ja käisime ka piljardit mängimas.

Kirke

Alustame projektitööga ja naudime talvemõnusid

Esmaspäeva hommikul oli meile planeeritud üks tunnikülastus- valida oli ladina ja prantuse keele tunni vahel. Ladina keele õpetaja tegi spetsiaalselt meie jaoks tunni inglise keeles, mis oli tore. Belglased said näha, kuidas meil igapäevane õppetöö käib, üllatuti tundide pikkuses( neil on tunnid 50 minutit). Pärast tundi alustasime projektitööga- jagunesime gruppidesse ja kirjutasime peamised ideed ülesse. Koostasime quizleti ja eesti-inglise-belgia ''sõnaraamatu''.

Lõunat sõime koolis ja pärast seda tegime neile koolituuri. Kuna samal nädalal toimusid koolis vahetundide ajal ka Eesti 100. sünnipäevaga seotud pidustused, siis vaatasime ja võtsime kõik koos ka nendest osa. 

Lõunaajal läksime laululavale uisutama. Kuigi Belgias lund väga ei ole, said kõik ikkagi uisutamisega hakkama, kes rohkem kes vähem. Pärast läksime Wernerisse kokki sööma. Õhtut tähistasime seekord Kati juures, mängisime taaskord lauamänge ja rääkisime juttu. Mingi hetk avastasid belglased, et Helene oskab kitarri mängida ja tahtsid, et ta enda võimeid näitaks. Nii laulsimegi üheskoos päris mitu laulu, Helene kitarril saatmas

Pühapäevane matk

Pühapäev oli perepäev. Otsustasime eestlasega, et lähme kõik koos Taevaskojasse matkama, eriti sellepärast et belglased olid Eesti loodusest vaimustuses ja imestasid, kuidas meil ikka nii palju tühje põlde ja metsi on. 

Kuna Eesti talved on karmid, olime kõik nii ennast kui ka enda belglasi ilusti soojalt karupükstesse toppinud ja korralikult emotsionaalselt eesseisvaks ette valmistanud. Igaüks võttis ise kaasa ka midagi söödavat ja kuuma teed. 

Pärast 45-minutilist kõndimist üllatusime meeldivalt, sest kui eestlastel kõigil juba varbad külmetasid, olid belglased rõõmuga valmis võtma ette veel ühe, veelgi pikema matkaraja. Näitasime neile tähtsamaid loodusvorme, rääkisime nendega seostuvaid legende ja loomulikult said ka silmad jäise allikaveega ära pestud. Üks lemmikatraktsioone oli külmunud järv, mille peal sai ringi kõndida ja pilte teha. Vaatamata külmale, märjale ja üsna ekstreemseks läinud matkale, jäid kõik siiski väga positiivseks ja vähemalt väitsid, et nautisid matka väga.

Pärast matka läksid kõik koju õhtusöögile, et õhtuseks tegevuseks ette valmistuda. Seekord oli meil plaanis bowling. Mina läksin enda belglastega mariette poole, kus mariette pere poolt valmistati meile traditsioonilist Eesti toitu, sealhulgas oli magustoiduks ka kama, mis enamuse lemmik just ei olnud, ja pakuti ka sauna. 

Õhtul mängisimegi paar tundi bowling'ut ja kuna päev oli olnud küllaltki väsitav, mindi kell 10 ilusti kodudesse tagasi et järgmiseks päevaks välja puhata.

tutvumine Eesti kultuuriga

Hommikul oli kell 8 koolimajas kogu grupiga kokkusaamine. Paaril belglasel õnnestus esimesel õhtul enda host'iga ära käia ka Meisterjaani kontserdil-eestlased olid selle osas natuke skeptilised, kuid belglaste emotsioonid olid igal juhul laes.

Kogunenud kõik ühte klassi, näitas Eesti delegatsioon kõigepealt meie kooli õpilase praktilise tööna valminud kooli tutvustavat videot. Videole järgnes belglaste esitlus enda koolist ja koolisüsteemist. Edasi liikusime aulasse, kus tegime n-ö icebreaking activity'teid- õhupalli jala külge sidumisest kuni vetsupaberi mänguni välja.

Lõunasöögiks otsustasime kõik turvalise valiku kasuks- läksime mcdonaldisse. Kõhud täis, oli vaja liikuda Tartu südalinnast Raadile, et külastada Eesti Rahva Muuseumi. Seal tehti meile giidiga üldine muuseumit tutvustav tuur, räägiti Eesti ajaloost ja kultuurist, ning pärast giidituuri saime ka ise natuke ringi vaadata. Eriti meeldisid väliskülalistele erinevate ajastute magamistoad, nii leidsimegi nad terve delegatsiooniga ühest nõukogudeagsest toast vedruvoodil istumas ja rääkimas, vana raadio taustal mängimas.

Peale ERMi läksime tagurpidi majja, mis oli vahva kogemus nii meie kui ka nende delegatsioonile, sest mitmed meist eestlastest ei olnud isegi uudsesse arhitektuurileiutisse sattunud.

Õhtusöök toimus peredes ja pärast seda läksime kogu grupiga Mariette juurde lauamänge mängima ja lihtsalt heade inimestega head õhtut veetma.

esimene päev

Reede õhtul kogunesime kõik kella kaheksaks Tartu bussijaama, et enda belglased bussi pealt vastu võtta. Kuna tegelikult olid kõik omavahel ka juba facebook'i teel suhelnud ja tuttavaks saanud, siis tegelikult mingisugust piinlikku vaikushetke kordagi ei tekkinudki. Kuna minu 2 belglast ei elanud minu juures, vaid eraldi hotellis, piirdus minu reedeõhtu ainult paaritunnise õhtusöögi ja lihtsalt elust-olust rääkimisega. Sellegipoolest oli vahva, külalised olid väsinud, aga õnnelikud.

aparaadid ja küpsisetort ehk ettevõtlusest Eesti moodi

möödunud nädal oli täis jällenägemisrõõmu, uusi väljakutseid ja šoti aktsenti - Tartus olid külas meie projektipartnerid Šotimaalt, kellega ise juba möödunud novembris tutvunud olime. Kuigi nende siinveedetud aeg oli üsna üürike, andsime võõrustajatena endast parima, et mahutada sellesse korralik Eesti-kogemus, reisi rõhk oli sõnal "ettevõtlus".

Teisipäevasele saabumisele järgnesid traditsiooniline koolituur ning Tartu rahva suure uhkuse, Eesti Rahva Muuseumi külastamine. Omast kogemusest mäletasime, et šotlased küll erilised muuseumifännid ei olnud, kuid tore giid oli nende enda sõnade kohaselt selle käigu täitsa meeldivaks muutnud. Samuti kiitsid nad suurt ja uhket maja ennast.

lambakoer Heido esimene tööots - šotlased bussijaamast HTGsse! 

ei ole meie veel näinud, et keegi õpetajate toast NII õnneliku näoga välja oleks tulnud...

Kolmapäev viis meid koos külalistega iga Eesti gümnasisti Mekasse - Vargamäele. Kirjaniku elu ja lugu üksi oleksid nende jaoks ehk pisut igavaks ja tähtsusetuks jäänud, kuid koos talumajapidamise ja rabamatkaga oli seegi väljasõit asja ette läinud. Samuti pidasid nad klasside ettekandeid äärmiselt lõbusateks, kuigi nad neist sõnagi ei mõistnud. Meie suureks üllatuseks sõid nad kõik ka suure isu ja kiitusega mulgiputru, hapukoore jätsid küll puutumata...

Sama päeva õhtul viisime šotlased tutvust sobitama Aparaaditehasega, täpsemalt selle ühe söögikoha Trikster Tihasega. Sealsed burgerid, bataadifriikad ja toitude hinnad panid nad vaimustusest peaaegu käsi plaksutama ning taldrikud tühjendati kiiresti.

Jalutuskäik õhtusele Toomemäe nõlvale neid niisama palju ei vaimustanud, seda enam, et vaate nautimisse sekkusid mõned võrdlemisi lõbusas tujus tudengid, kellel just parasjagu rebaste ristimine käsil oli. Viisime nad varju Toomkiriku varemetesse, mis neile samuti üsna sügava mulje jättis. 

 pooleteisetunnine sõit Vargamäele läks üsna libedalt

raba libedaid laudteid nad just ei nautinud, aga eluga bussi tagasi jõudes olid rõõms

Täis kõhud Aparaaditehases

Neljapäev pakkus põnevust nii külalistele kui võõrustajatele - nüüd asuti Aparaaditehast põhjalikumalt avastama. ringkäik algas Erinevate Tubade Klubist - tavaliselt on seal eksperimentaalse teatri saal, sel hetkel aga hoopis Tartumaa haridustöötajate seminar. välisjalanõude vahetamine toasusside vastu ning erinevate elutubade kaudu loodud saalikujundus olid vaid ebatavalise kogemuse algus. Seejärel nägime hoone renoveerimata osa - mõned aastad tagasi oli terve vabrik selline. Nüüd on sinna loodud aga idufirmade kontorid ning erilise vindiga disainipoed ning söögikohad. Võõrustajad ise on arvamusel, et see kompleks on üks parimaid kaasaaegse ettevõtluse erilisi näiteid, mida Lõuna-Eestist leida võiks. Üks šotlastest ütles pärast elamust ausalt välja: "I f*cking love this country!" 

Sama suhtumist võis aimata ka meie ringkäigu viimases osas - trükimuuseumis, kus igaüks sai kujundada ja meisterdada päris oma märkmiku. Mitme külalise meistritöö kaanel troonis suur süda kirjaga ESTONIA. ka kohalikest ei olnud keegi varem muuseumit külastanud ning vanade trükitarvete ja paberimaterjali vahel oli uudistamist küllalt. 

Päeva teine pool möödus külalistel Ahhaas - kohas, kuhu minemisest ükski eestlane väga vaimustuses ei olnud. Ilmselt on asi selles, et iga tartlane on seal käinud nii palju, et kordi kokku lugeda ei jaksa. šotlased tulid sealt tagasi aga ülimas vaimustuses. neid oli sealt lausa nii raske ära saada, et isegi õhtusöögile jõudsid nad pool tundi plaanitust hiljem. Kuna neile oli aga keskuse tõesti meeldinud ning see oli ühtlasi ka nende viimane õhtu Tartus, ei pannud keegi neile ka pahaks.

Erinevate Tubade Klubis koos Tartumaa õpetajatega

külalised said ka ise käe paberiseks

muuseumikass Gutenberg disaininõuandeid jagamas

Reede, viimase päeva hommik oli üks töisemaid - valmisid arvustustelaadsed artiklid eelmise päeva tuuri kohta Aparaaditehasesse ning kuulati esitluste Eesti õpilasfirmade süsteemist. Fotodest slaidishowde koostamise asemel otsustasime võtta nädala kokku ühisaktsiooni - küpsisetordiga. Šotlased näitasid selle äärmiselt keeruka desserdi valmistamisel üles äärmist vilumust ning seninägematut meeskonnatöö oskust. tordi ja kohviga oli hea korraldada ka tagasivaatamine nädalale. Kõik nõustusid, et vaatamata väikestele viperustele olime hästi hakkama saanud. Kuna tegemist oli ka juba teistkordse kohtumisega, tundsid kõik, kui hästi oleme tegelikult klappima hakanud. Viimase suure üllatusena enne bussileasumist viisime külalised ka kooli katusele - privileeg, mis sugugi kõigile osaks ei saa. pärastlõunal asusid šotlased teele Tallinna poole, kus neil oli veel pool päeva ringiuudistamiseks, et juba laupäeva hommikul minema lennata.

Estonia 101: learn how to make a "küpsisetort"!

külaliste katuseleviimist ning ka elusalt alla tagasitoomist peavad ka korraldajad üheks oma suurimaks triumfiks nädala jooksul

nii pooletunnise kui ka nädalase töö viljad - küpsisetort ja õnnestunud projekt!!

Selliste projektide puhul on üks suur osa alati üritused, tegevused ja otsesed, paberile kirja pandud tulemused. Teine pool - omavahelised vestlused, juba tekkima hakkavad mälestused ja külaliste vahetud emotsioonid on aga midagi, mille pärast inimesed tegelikult projektides osalevad.
Näeme veel, sõbrad!

The day for goodbye

Friday 26.05.17 Budapest

I have made it to the last blog, of this amazing trip to Budapest. Today we got to start the day off later, I arrived at 8.30 to find, that we are taking part in the weekly dance lesson. The dances were simple and didn't last very long to everybody's relief. Next we got to do our last project WORK of the week and practice how to presentations would be. Since we ran out of time we got to do the presentations to the school right on top of the practice and nailed it. This also ended the scheduled part of the week and meant that we could go enjoy our last lunch at Xántus János. Afterwards we decided to go and split into smaller groups to see the city and get more of what everybody wanted to do in on the last day. This led me to the shopping street with a cold Starbucks. We met up with the group as a whole in 2 and a half hours to something as a group and we decided to go to a festival taking place on the streets in the city. From this we found entertainment and decided to find a place to sit and enjoy the day, we only left to go get dinner. The dinner itself was really good, being at a hamburger place that offered all sorts of variations so everybody found something they enjoyed. The dinner also ended our day as a whole group as everybody started to go home at times they saw fit. As this ends the main project for us I am also ending this blog. Hope anybody who read this enjoyed it and good bye.

Hungarians showing us how to dance

Marta enjoying the marvelous music outdoors at a park

Eva, Marta, Luca and Eszter enjoying the weather on our city tour

 -Karl Erik Miller