Esimene projekti tööpäev Saksamaal

Esmaspäev, 9. mai

Esmaspäeval oli meil ametlikult esimene tööpäev. Peale hommikusööki suundusime kooli raamatukokku ja tutvustasime ennast tervele projektigrupile. Seejärel tutvustasid saksalased meile oma koolikompleksi. Meile näidati nende õpperuume, sööklat, ühiselamuid, jõusaali ja õpilaste vaba aja ruume. Saksamaal oli kombeks anda ka teist hommikusööki. Peale teist hommikusööki pandi töögrupid kokku ja asuti tegutsema. Töötasime ligikaudu 2,5 tundi ja peale seda ootas meid juba lõuna. Õhtupoole suundusime rongiga naaberlinna Blaubeurenisse. Külastasime linna keskaegset kloostrit, vaatasime Blau jõe allikat ja lõpetasime väljasõidu jäätise söömisega. Tagasijõudes ootas meid juba õhtusöök ning seejärel oli meil õhtu vaba.

Beatrice Veidenberg

Bodeni järv

Pühapäev, 8. mai

Pühapäeval oli meil äratus juba seitsme ajal, sest hommikusööki pakuti poole kaheksast. Pärast hommikueinet, kell 8, tulid kooli juurde ka Tristan ja Siim koos oma hostidega ning koos õpetajatega sõitsime Bodeni järve äärde. Sõit kestis kaks tundi ning kella kümnest alates saime uudistada Mainau saarel, mis on imekaunis, täis erinevaid taimi ning ehitisi. Ilm oli selle päeval väga soe ning päikseline. Pärast üsnagi väsitavat 4-tunnist ringkäiku saarel sõitsime edasi Meersburgi, kus anti meile jällegi aega iseseisvalt ringi vaadata. Saime istuda järve kaldal ning nautida vaadet kauguses paistvatele Alpidele. Kella nelja paiku hakkasime tagasi Schelklingeni sõitma ning olime tagasi täpselt õhtusöögi ajaks. Hiljem toas peeglisse vaadates oli näha, et terve päev päikese käes olemist on nahale oma jälje jätnud. Uni tuli ka sel õhtul kiiresti, sest tegevust oli olnud küllaga. 

Brenda Tarn

Esimene päev Saksamaal

Laupäev, 7. mai

Oma reisi Saksamaale alustasime Tartust juba 2.30, sest lennuk Münchenisse väljus kell seitse. Viiest lennujaama jõudes andsime ära oma pagasi ning seejärel oli meil 2 tundi aega Tallinna lennujaamas ringi vaadata. Sõime varajase hommikusöögi ning varsti oli käes aeg lennukile suunduda. Enamuse lennuajast kasutasime magamiseks, kuna eelnev öö oli olnud unetu, et ikka õigel ajal bussile jõuda. Saksamaale jõudsime kohaliku aja järgi 8.20. Lennujaamast sõitsime rongiga edasi Münchenisse, Pasingi linnaossa, kus istusime ümber ICE kiirrongile. Tunni pärast olime juba Ulmist, kust viimane rong viis meid Schelklingeni, kuhu jõudsime poole ühe ajal. Rongijaama olid meile vastu tulnud õpetajad ning Siimu ja Tristani nädalavahetuse hostpered. Poisid läksid oma peredega kaasa ning mina, Beatrice ja Ode sõitsime Urspringi kooli juurde, kus meid majutati kahetoalisse korterisse, mis oli meie kodu terveks nädalaks. Pärast asjade lahtipakkimist juhatasid Lea ja Josie, tüdrukud, kes ei olnud sellel nädalavahetusel väljasõidul, meid poodi. Õhtupooliku veetsimegi kooli juures jalutades ning erinevaid saksa toite proovides. Kella kuuest sõitsime kõik koos aga Ehingeni, kus toimus Saksamaa tugevuselt teise korvpalliliiga finaalmäng Urspringi ja Frankfurdi vahel. Mäng oli pingeline, kuid kohalike rõõmuks võitis meistritiitli Urspringi meeskond. Terve päev oli täis tegevust ning õhtul voodisse minnes tuli uni silmapilkselt, sest päev oli olnud väga pikk.

Brenda Tarn 

 

 

Pidusöök Gentis

Pühapäev, 20. märts

Hommik algas nii nagu ikka, ainult et saime natuke rohkem magada, kui tavaliselt. Ühele meist kujunes see päev aga väga eriliseks. Michael sai sellel päeval 18-aastaseks ning otsustasime seda üheskoos tähistada. Kuna varem olid osad meist avaldanud soovi kuhugi ujuma minna, aga teistel polnud ujumisriideid kaasas, veetsime päeva esimese poole eraldi. Teised, kes ujuda ei tahtnud, läksid sünnipäevalapsega koos bowlingut mängima. Sealt liikusime edasi rongile, et Genti sõita. Meie sealolekust alates rääkisid belglased kohast, kus saab süüa nii palju kui keegi tahab. Jõudsime siis õhtusäras Genti ning juba avastasime me ennast hiiglaslike portsjonite tagant. Peale õhtusööki olid kõigil kõhud ribidest punnis ning suur uni kippus peale. Õnneks jõudsime siiski ilusti rongile ning õhtu lõpuks oma kodudesse.

Laura Danilas

Brugge'i külastamine

Laupäev, 19.03.

Laupäev oli Belgiaga lähemalt tutvumiseks. Selleks läksime koos belglaste ja ungarlastega Brugge’i. Me jõudsime sinna rongiga, peal väikest seiklust Gendi rongijaamas. Brugge kaunis vanalinn on säilinud keskaegsel kujul, seega võis näha ajaloolisi hooneid iga nurga peal. Samuti on seal palju Belgiale iseloomulikku. Brugge’is jagunesime grupidesse ja tegime meeskondadega läbi linnatuuri. See tuur oli umbes 2 tundi pikk ning selle jooksul nägime ära ka kõik linna olulisemad vaatamisväärtused. Näiteks Michelangelo skulptuuri Madonna ja laps, linnaväljakut ja Brugge’i kloostrit. Samuti saime linnas teha ka sisseoste ja osta meeneid koduste jaoks. Natukese aja pärast läksime rongiga tagasi Waregemi ja iga üks läks väikseks puhkuseks koju pere juurde. Aga juba õhtul saime uuesti kõik kokku ja veetsime selle lõbusasti koos.

Karolina Juhani

Esimene päev Waregemis ja Food Court

Reede, 18. märts

Päev algas varakult, sest pidime kella 8.30ks koolis olema. Mitmed õpilased tulid ratastega, mõned koguni 7 km kauguselt, aga hommikune rattasõit mõjus hästi ja värskendavalt. Kooli jõudes saime kohe aru, et Waregemis asuv Holy Heart-College on palju suurem kui Hugo Treffneri Gümnaasium, ka õpilasi on mitu korda rohkem: umbes 1850. Kooli tutvustava tuuri käigus nägime veel, kuidas vahetunnid veedetakse alati õues sisehoovis ja ka kappide või vetsude juurde saamiseks tuleb õuest läbi minna. Seetõttu kannavad õpilased oma jopesid alati kaasas ja jalanõusid ei vaheta keegi.

Peale esmast kooliga tutvumist jagunesime gruppidesse, et projektitööga alustada. Üldiseks teemaks on seekord arhitektuur, täpsemalt peame disainima modernse ja keskkonnasäästliku tuleviku klassiruumi. Projektist võtavad lisaks eestlastele ja belglastele osa ka ungarlased, seega on kõik grupid päris mitmekesised.

Päeva jooksul saime veel ülevaate ungarlaste koolist ja tutvustasime teistele rahvustele Tartut ja HTGd. Kõige olulisem osa oli muidugi lõuna. Belglaste kooli söökla erineb meie omast mitmel moel, näiteks saab juurde küsida nii mitu portsu, kui sisse mahub ja olemas on ka salatibaar, kust võib alati soovitud koguse värskeid salateid võtta. Peale lõunat jätkus projektitöö, seejärel veetsime paar vaba tundi kohalikus Waregemi pubis ning õhtut alustas Food Court, kus pakkusime teistele Eesti toite ja proovisime ise Belgia ja Ungari hõrgutisi. Eriliselt hästi läksid rahvale peale kuulsad Belgia friikartulid, samuti šokolaad ja vahvlid. Ungarlased olid kaasa toonud mitmeid erisuguseid vorste ja valmistanud maitsvad võileivad. Eestlaste laua suurimaks hitiks olid merevaiguga täidetud leivakoorukesed, samuti must leib singiga ja juust. Suurem osa kohukestest ja astelpajumahlast tuli eestlastel ise ära tarbida, kuid selle vastu keegi muidugi ei protesteerinud. Õhtu viimased tunnid veetsime jälle lõbusasti koos kohalikus pubis ja kodudesse jõudsid kõik väsinuna, kuid täis kõhu ja naerul nägudega.

Projektinädal Belgias

Neljapäev, 17. märts

Alustasime reisi kell 13 Tartu bussijaamast ja pärast mitut tundi seiklemist maadnusime lõpuks Brüsseli lennujaamas. Seal tuli aga veel rongiga edasi reisida ja oma Belgia kodudesse jõudsime kohaliku aja järgi umbes kell 23. Pikk ja otseslt mitte millegi tegemist sisaldav päev selja taga, võisime lõpuks voodisse vajuda.