Päev algas varakult, sest pidime kella
8.30ks koolis olema. Mitmed õpilased tulid ratastega, mõned koguni
7 km kauguselt, aga hommikune rattasõit mõjus hästi ja
värskendavalt. Kooli jõudes saime kohe aru, et Waregemis asuv Holy
Heart-College on palju suurem kui Hugo Treffneri Gümnaasium, ka
õpilasi on mitu korda rohkem: umbes 1850. Kooli tutvustava tuuri
käigus nägime veel, kuidas vahetunnid veedetakse alati õues
sisehoovis ja ka kappide või vetsude juurde saamiseks tuleb õuest
läbi minna. Seetõttu kannavad õpilased oma jopesid alati kaasas ja
jalanõusid ei vaheta keegi.
Peale esmast kooliga tutvumist
jagunesime gruppidesse, et projektitööga alustada. Üldiseks
teemaks on seekord arhitektuur, täpsemalt peame disainima modernse
ja keskkonnasäästliku tuleviku klassiruumi. Projektist võtavad
lisaks eestlastele ja belglastele osa ka ungarlased, seega on kõik
grupid päris mitmekesised.
Päeva jooksul saime veel ülevaate
ungarlaste koolist ja tutvustasime teistele rahvustele Tartut ja
HTGd. Kõige olulisem osa oli muidugi lõuna. Belglaste kooli söökla
erineb meie omast mitmel moel, näiteks saab juurde küsida nii mitu
portsu, kui sisse mahub ja olemas on ka salatibaar, kust võib alati
soovitud koguse värskeid salateid võtta. Peale lõunat jätkus
projektitöö, seejärel veetsime paar vaba tundi kohalikus Waregemi
pubis ning õhtut alustas Food Court, kus pakkusime teistele Eesti
toite ja proovisime ise Belgia ja Ungari hõrgutisi. Eriliselt hästi
läksid rahvale peale kuulsad Belgia friikartulid, samuti šokolaad
ja vahvlid. Ungarlased olid kaasa toonud mitmeid erisuguseid vorste
ja valmistanud maitsvad võileivad. Eestlaste laua suurimaks hitiks
olid merevaiguga täidetud leivakoorukesed, samuti must leib singiga
ja juust. Suurem osa kohukestest ja astelpajumahlast tuli eestlastel
ise ära tarbida, kuid selle vastu keegi muidugi ei protesteerinud.
Õhtu viimased tunnid veetsime jälle lõbusasti koos kohalikus pubis
ja kodudesse jõudsid kõik väsinuna, kuid täis kõhu ja naerul
nägudega.
No comments:
Post a Comment