Sunday 20 November 2016

Igas välismaa vahetusprogrammis on vähemalt üks eestlane

Igaüks meist peatus vahetusnädalal erineva pere juures. Täiesti juhuslikult sattusin mina aga kohalikku eesti perre. Esimest korda sellest kuuldes oli tegemist suure üllatusena, kuna Šotimaal elab praeguste andmete järgi ainult umbes 600 eestlast.

Esimene üllatus tabas mind juba esimesel õhtul koju jõudes. Pere andis teada, et nad on taimetoitlased, kõik loomne, mis nende toidulaualt leida võis, oli piim, juust ja munad.

Pere koosnes emast, kahest tütrest, koerast ja kassist. Ema on sündinud Eestis ja õppis nooruses Gustav Adolfi Gümnaasiumis Tallinnas. Varsti tuli välja, et ka pere vanim tütar oli samuti aasta aega seal koolis õppinud. Põhjusena öeldi mulle, et tütar soovis ka rohkem Eesti kultuurist osa saada.

Peamiseks suhtluskeeleks kodus oli inglise keel, aga kuna nii ema kui ka vanem tütar rääkisid eesti keelt ja noorem tütar sai sellest aru, siis räägiti kohati ka meie keeles. Silma jäi veel üks iseärasus, milleks oli pere muusikaarmastus. Ema mängis kitarri, noorem tütar ukulelet ja vanem tütar oskas lausa mõlemat. Põhjus võib olla seotud ema töökohaga, kes töötab vabakutselise muusikaõpetajana ümberkaudsetes lasteaedades, kus ta õpetab nii lapsi kui koolitab välja ka lasteaiaõpetajaid. Huvitav oli veel see, et ema otsustas paar aastat tagasi uuesti ülikooli õppima minna. Praegu lõpetabki ta Glasgow Ülikoolis Education’i magistrikraadi. Peale muusika on pereema tegelenud ka meditatiivse tantsimisega, mida ta aeg-ajalt sadadele inimestele Mandri-Euroopas õpetamas käib.
 
Heido Nõmm
 
 
 

No comments:

Post a Comment