Silm silma, reis reisi vastu

Nagu ka Eestis olime meie Henriga ainukesed, kes ei läinud ühel päeval terve grupiga seiklema, olime ka Belgias need, kes ei läinud teistega Brüsselisse. Tegelikult see oli minu otsus, kuid eks Henri ei varjanud ka seda, kuidas talle üldse Brüssel ei meeldi. Eelmisel õhtul sai Henri teiste belglaste käest ikka korralikult sõimata ka, et ma ei lähe grupiga Brüsselisse. Mul oli taas lõbus vaatepilt. Samal ajal kui Helene kaotas Brüsselis terve meie grupi ära vaatasin mina Henri korvpallimängu. Ta tiim kaotas, kuid Henri oli enda tiimi parim mängija. (Miks ma ei imesta… Ta on parim kõiges.) Edasi me läksime ta ema ja isaga Knokkesse ZWIN loodusparki. See nimi ei jäänud mulle mitte kuidagi meelde. Me vaatasime seal linde ja jalutasime ringi. Tuleb välja, et toonekured on belglastele haruldane nähtus. Väga mõnus oli! Veetsime seal paar tundi. Selle aja peale oli Helene Brüsselis üles leitud! Igastahes me läksime edasi ranna juurde pannkooke sööma. Tahtsime vahvleid, kuid neid ei olnud seal. :( Siis läksime koju, sõime jälle ning läksime siis ülejäänud grupiga kohtuma bowlingus. Seal me saime Henriga olla lühikest aega, sest me liitusime liiga hilja, aga meil oli ikka lõbus. Me saime näha seal ka esimest korda teisi ERASMUS belglasi ning nende õpilasi. Enne kui meie, taas viimased, ära koju saime, viskasime paar hundiratast ja kätelseisu tänaval, ning varsti juba olimegi oma voodites, oma tubades, kus oli mingi asjaolu tõttu alati külm.

-Mariette

Unustatud Belgias

Paar päeva enne Belgiasse minekut saime sealse ülesande informatsiooni teada ja kõik ei olnud just vaimustuses sellest. See oli põhimõtteliselt nagu õpilasfirma tegemine meie mõistes. Samal ajal me ka arutasime, mida oma belglastele kingiks viia Eestist. Kõik viisid šokolaadi ja mõne asja lisaks. Minu ema arvas, et oleks naljakas kinkida purgi mu ema tehtud kurke, sest talle nii maitsesid need kui ta oli Eestis. 17ndal märtsil läks 10.30 buss Tallinna lennujaama, kust siis läksime lennukile. Saara kartis lennukit seega see oli minu jaoks väga lõbus lend. Eks ma muidugi natuke nalja pärast hirmutasin ka teda. Jõudsime õhtul Belgiasse. Mina ja Saara sõitsime ühe Louise ja tema õde ja õemehega Wareghemi, kus siis teised pidid vastu tulema. Teised Eestlased läksid õpetaja autoga. Natukene irooniline oli see, et Eestis jäime mina ja mu belglane Henri alati hiljaks ning nüüd siis kui ma jõudsin Belgiasse ta unustas mu ära. Okei tegelikult nii hull asi polnud. Ta oli kellaajast valesti aru saanud. Õnneks me oleksime niikuinii läinud Aline’i poole hiljem, seega ma läksin praegu otse Aline’i ja Katiga Aline’i juurde. Aline’i poole jõudes olime Katiga vaiustuses. Nii fantastiline ja suur kodu. Meil oli natuke piinlik, sest et meie kodud kokku ei moodustanud ka veerand tema kodust. Me tutvusime Aline’i vanemate ja ta isa naisega ja nende sõbrannaga. Nad olid väga toredad! Varsti hakkasid teised ka kohale jõudma ja Aline’i isa grillis vorste. Me mängisime mänge ja laulsime karaoket ja see oli väga lõbus reisi algus.

-Mariette

23.03

Viimasel päeval pidime kõik ärkama juba päikesetõusu ajal, et jõuda rongile, mis viiks meil Brüsselise lennujaama. Kogunesime kõik koos vanematega rongijaama, et head aega öelda. Tegime grupikalli ja -pildi ja asusimegi enda kohvritega teele. Projekt oli läbi saanud!

22.03

Neljapäeval oli hommikune ja lõunane rutiin selline nagu ikka. Pärast lõunasööki läksime väljasõidule Ghenti. Ghentis oli meil palju vaba aega, mis oli hea, sest sai hästi rahulikult võtta. Käisime läbi kõik lahedamad poed, istusime kohvikus, vaatasime vaatamisväärsusi ja grafiti tänavat.

Sellest päevast ongi vist rohket pilte, kui kirjeldust.

Õhtul läksid kõik oma kodudesse, et perega viimast korda õhtusööki koos süüa ja vara magama minna, sest järgmine hommik pidi juba varakult rongijaama minema.

21.03

Kolmapäeva hommikul tegelesime taaskord paar tundi enda projektitöödega. Sellele järgnes rutiinikohaselt lõuna koolisööklas. Kõhud täis, istusime kõik bussi, et sõita KULAK-i- ühte Belgia ülikooli. Seal kuulasime ühe kohaliku professori tutvustavat kõnet KULAK-i kohta ning pärast seda saime ise koolipeal ringi vaadata.
Järgmisena sõitsime natuke edasi, et vaadata ühte valmivat ülikoolihoonet ja seal sees ringi käia. Kuna sees käis täies jõus ehitustöö, said kõik huvilised kohe enda ala spetsialistidelt ka ehituse kohta täiendavat infot küsida ja mõnda asja lasti meil ka ise proovida.
Peale harivat väljasõitu saabusime tagasi Waregemi, kus läksime ühte kohalikku baari päevadiskole. Sinna kogunesid ka kõik teised delegatsioonid, nii, et see oli suurepärane võimalus sõbruneda veel täiesti uute inimestega. Pärast diskot läksime kõik koos Trefferisse õhtust sööma.
Peale õhtusööki läksime Eesti ja meie Belgia delegatsiooniga ühe belglase juurde niisama õhtut veetma. Istusime tema aiamajakeses ja rääkisime niisama juttu.

Neljapäev

... jäi aga vaid hommikusöögiks ja hüvastijätuks bussijaamas. Belglased alustasid sõitu kodu poole ja meie, eestlased, jäime ootama oma külaskäiku.

Kirke

Kolmapäeval

... pidime andma viimase lihvi oma videoprojektidele. Harjutasime süžeed läbi, tegime viimased parandused ja filmisime oma kolme päeva töö üles. Valminud videosid on võimalik vaadata youtube’s. Ühe grupi video annab nippe, kuidas vabaneda nutisõltuvusest ja teine sotsiaalmeedia kasutamisega seonduvatest probleemidest ning ohtudest.
Pärast lõunat avanes võimalus käia mänguasjamuuseumis, mille külastus teisipäeval ära jäi. Pärast seda suundusid kõik koju, et veidi hinge tõmmata, ja saime kl 18 koolis taas kokku, et üheskoos õhtust süüa. Kostitasime belglasi traditisioonilise Eesti sünnipäevatoiduga - kartulisalati, vorstikeste ja kringliga. Menüü sai palju kiidusõnu!
Projektinädala võimsaks lõpuks oli Trad.attacki kontsert Athena keskuses. Belglaste grupi emotsioonid selle kontserdi osas varieerusid - mõnele meeldis väga, teise näolt peegeldus kontserdi vältel sügav tüdimus. Ent meeldejääv lõpp oli see kindlasti.

Kirke

Teisipäev

... algas taas projektitegevustega - viimistlesime oma videote süžeesid. Peale lõunat suundusime kõik koos Mooncascade’i kontorisse, et näha, kuidas käib töö ühes Eesti IT-ettevõttes. Tutvusime nende hubase kontoriga (kus on tunne, nagu oleks kellegi kodus!) ja kuulsime lähemalt, millist tööd seal tehakse, kuidas ettevõte alguse sai ning millised on tulevikuplaanid.

Peale Mooncascade’i külastust oli kavas minna mänguasjamuuseumi, ent kohale jõudes selgus, et muuseum on teisipäeviti kinni. Läksime selle asemel hoopiski tagasi kooli ja pidasime Eesti ainsas sisepentakihallis võimsa turniiri maha.

Õhtu veetsime Aparaaditehases - vaatasime ringi eesti disaini poodides, õhtustasime restoranis Aparaat - ja käisime ka piljardit mängimas.

Kirke

Alustame projektitööga ja naudime talvemõnusid

Esmaspäeva hommikul oli meile planeeritud üks tunnikülastus- valida oli ladina ja prantuse keele tunni vahel. Ladina keele õpetaja tegi spetsiaalselt meie jaoks tunni inglise keeles, mis oli tore. Belglased said näha, kuidas meil igapäevane õppetöö käib, üllatuti tundide pikkuses( neil on tunnid 50 minutit). Pärast tundi alustasime projektitööga- jagunesime gruppidesse ja kirjutasime peamised ideed ülesse. Koostasime quizleti ja eesti-inglise-belgia ''sõnaraamatu''.

Lõunat sõime koolis ja pärast seda tegime neile koolituuri. Kuna samal nädalal toimusid koolis vahetundide ajal ka Eesti 100. sünnipäevaga seotud pidustused, siis vaatasime ja võtsime kõik koos ka nendest osa. 

Lõunaajal läksime laululavale uisutama. Kuigi Belgias lund väga ei ole, said kõik ikkagi uisutamisega hakkama, kes rohkem kes vähem. Pärast läksime Wernerisse kokki sööma. Õhtut tähistasime seekord Kati juures, mängisime taaskord lauamänge ja rääkisime juttu. Mingi hetk avastasid belglased, et Helene oskab kitarri mängida ja tahtsid, et ta enda võimeid näitaks. Nii laulsimegi üheskoos päris mitu laulu, Helene kitarril saatmas

Pühapäevane matk

Pühapäev oli perepäev. Otsustasime eestlasega, et lähme kõik koos Taevaskojasse matkama, eriti sellepärast et belglased olid Eesti loodusest vaimustuses ja imestasid, kuidas meil ikka nii palju tühje põlde ja metsi on. 

Kuna Eesti talved on karmid, olime kõik nii ennast kui ka enda belglasi ilusti soojalt karupükstesse toppinud ja korralikult emotsionaalselt eesseisvaks ette valmistanud. Igaüks võttis ise kaasa ka midagi söödavat ja kuuma teed. 

Pärast 45-minutilist kõndimist üllatusime meeldivalt, sest kui eestlastel kõigil juba varbad külmetasid, olid belglased rõõmuga valmis võtma ette veel ühe, veelgi pikema matkaraja. Näitasime neile tähtsamaid loodusvorme, rääkisime nendega seostuvaid legende ja loomulikult said ka silmad jäise allikaveega ära pestud. Üks lemmikatraktsioone oli külmunud järv, mille peal sai ringi kõndida ja pilte teha. Vaatamata külmale, märjale ja üsna ekstreemseks läinud matkale, jäid kõik siiski väga positiivseks ja vähemalt väitsid, et nautisid matka väga.

Pärast matka läksid kõik koju õhtusöögile, et õhtuseks tegevuseks ette valmistuda. Seekord oli meil plaanis bowling. Mina läksin enda belglastega mariette poole, kus mariette pere poolt valmistati meile traditsioonilist Eesti toitu, sealhulgas oli magustoiduks ka kama, mis enamuse lemmik just ei olnud, ja pakuti ka sauna. 

Õhtul mängisimegi paar tundi bowling'ut ja kuna päev oli olnud küllaltki väsitav, mindi kell 10 ilusti kodudesse tagasi et järgmiseks päevaks välja puhata.

tutvumine Eesti kultuuriga

Hommikul oli kell 8 koolimajas kogu grupiga kokkusaamine. Paaril belglasel õnnestus esimesel õhtul enda host'iga ära käia ka Meisterjaani kontserdil-eestlased olid selle osas natuke skeptilised, kuid belglaste emotsioonid olid igal juhul laes.

Kogunenud kõik ühte klassi, näitas Eesti delegatsioon kõigepealt meie kooli õpilase praktilise tööna valminud kooli tutvustavat videot. Videole järgnes belglaste esitlus enda koolist ja koolisüsteemist. Edasi liikusime aulasse, kus tegime n-ö icebreaking activity'teid- õhupalli jala külge sidumisest kuni vetsupaberi mänguni välja.

Lõunasöögiks otsustasime kõik turvalise valiku kasuks- läksime mcdonaldisse. Kõhud täis, oli vaja liikuda Tartu südalinnast Raadile, et külastada Eesti Rahva Muuseumi. Seal tehti meile giidiga üldine muuseumit tutvustav tuur, räägiti Eesti ajaloost ja kultuurist, ning pärast giidituuri saime ka ise natuke ringi vaadata. Eriti meeldisid väliskülalistele erinevate ajastute magamistoad, nii leidsimegi nad terve delegatsiooniga ühest nõukogudeagsest toast vedruvoodil istumas ja rääkimas, vana raadio taustal mängimas.

Peale ERMi läksime tagurpidi majja, mis oli vahva kogemus nii meie kui ka nende delegatsioonile, sest mitmed meist eestlastest ei olnud isegi uudsesse arhitektuurileiutisse sattunud.

Õhtusöök toimus peredes ja pärast seda läksime kogu grupiga Mariette juurde lauamänge mängima ja lihtsalt heade inimestega head õhtut veetma.

esimene päev

Reede õhtul kogunesime kõik kella kaheksaks Tartu bussijaama, et enda belglased bussi pealt vastu võtta. Kuna tegelikult olid kõik omavahel ka juba facebook'i teel suhelnud ja tuttavaks saanud, siis tegelikult mingisugust piinlikku vaikushetke kordagi ei tekkinudki. Kuna minu 2 belglast ei elanud minu juures, vaid eraldi hotellis, piirdus minu reedeõhtu ainult paaritunnise õhtusöögi ja lihtsalt elust-olust rääkimisega. Sellegipoolest oli vahva, külalised olid väsinud, aga õnnelikud.